Kui keha räägib haiguste ja tervisehäirete keeles ning ootab, et muudaksime oma mõtte- ja tegutsemisviisi

Rääkides oma ammuste tuttavatega ning meenutades möödunut, iseloomustati mind alati äärmiselt aktiivse ning püsimatu inimesena. Kui paljud inimesed mõtisklevad mida nad oma elult ootavad, kuhu jõuda soovivad ning mida nad tegelikult teha tahaksid, siis minu ainus mure on olnud ajapuudus, sest huvisid ja hobisid on rohkem, kui ajaliselt graafikusse oleks võimalik mahutada. Kuid nagu vanasõnagi ütleb, kes teeb, sellel juhtub, nii juhtus ka minul pidevalt midagi - tänu oma vanematele olen lapsepõlvest peale nakatunud mootorratta-pisikuga, kuid see on kaasa toonud päris mitmeid kukkumisi. Kuna ma alkoholi ega muid mõnuaineid ei tarbi, siis minu lõõgastusaeg on möödunud sporti tehes, kuid nooremas eas olen väheste teadmiste tõttu mitmel korral pigem kahjustanud kui parandanud oma tervist. Nii nagu kiire eluviisiga inimestel ikka, pole aega isegi jopet korralikult kinni tõmmata enne õue tormamist ning jällegi olen pidanud sunniviisiliselt aja maha võtma end ravides.

Mõeldes tagasi nendele ajahetkedele oma elust, mil olid terviseprobleemid kõige sagedasemad tekkima, tegin ma avastuse, et igal perioodil oli kindel kehaosa, mida vigastasin kõige enam. Pidasin seda juhuseks ning põhjendasin endale mõttega, et haiget kohta ikka hoitakse rohkem ning selle tulemusena võib see just rohkem kannatada saada.

Sorides oma mälestustes, meenus 2008 aasta kevade lõpul toimunud viimane matemaatika tund, kus rehkendused olid rehkendatud ning juttu tuli hoopis tervisest. Õpetaja küsimuse peale, mis traumad kellelgi olnud on, kurtsin ma, et juhtugu, mis tahes, alati on põlv see, mis viga saab. Seepeale ütles ta mulle vaid, et avarda oma maailma, ära ole jäärapäine. Tol hetkel ma ei mõistnud, mida õpetaja oli sellega mõelnud ning mismoodi puutus see minu füüsilisse tervisesse, kuid aastaid hiljem, hoides käes Lise Bourbeau raamatut, mis räägib haiguste psühholoogilistest põhjustest, lõpuks ma mõistsin. Nimelt ütleb raamat põlveprobleemide psühholoogiliseks põhjuseks kangekaelsuse ja jäikuse ning soovitab hakata kuulama teiste inimeste mõtteid ning nõuandeid.

Lugedes neid sõnu, mis raamatus kirjas on, tundsin end ära ning mõistsin, mida on vaja muuta ning praeguseks hetkeks olen hoopis teine inimene. Jah, on võimalik, et see oli juhus või kokkusattumus, kuid mis siis, kui see seda polnud? Kui äkki ongi võimalik haigusi ennetada, leevendada ainuüksi avardades oma maailma ning muuta suhtumist nii endasse, kui teistesse? Kaotada pole ju midagi, ainult võita veel suurepärasem elu ja värvilisem maailm.